Teenindus on kliendi vajaduste, (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt.Teenindus on äritegevusele iseloomulik tegevuse ja teenindaja omaduste kogum. Teeninduseks peetakse ka suhtlemist klienditeenindaja ja kliendi vahel. Teenindust defineeritakse erinevalt, kuid sõna ise on tulnud ladina keelest. Teenindus – servio ehk alluda, teeninduses olla, või servo ehk tähelepanemine, silmaspidamine. Tänapäeval on teenindus üks suuremaid valdkondi, mis annab tööd, kuid kas see on ka piisavalt kvaliteetne ja hea?
Klienditeeninduse moodustavad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks haridus- praktiseerimine- elukestev enesetäiendamine(õppimine).
Teenindus on enamat kui lihtsalt kliendiga tegelemine.Teenindamine ei ole riiulilt kauba ulatamine, lubamine, jaotamine või kättetoimetamine.
Teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu.
Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas teenindajapoolne isiklik faktor – teenindaja isikuomadused, hoiakud, suhtumine, oskused ja käitumine.
Teeninduse väärtustamine ühiskonnas tähendab tegelikult inimese väärtustamist, see on hüve, mille pakkumist ja kasutamist tuleb õppida.
Teenindusühiskonna mõiste kasutamine juhib tähelepanu sellele, et ühiskonnaelu ja edukust määrab mitte niivõrd tehnoloogia, kuivõrd suhted inimeste vahel, hoolivus ja valmisolek teiste inimeste teenindamiseks. Tähtsad on nii tehnoloogia kui inimsuhted. Üle tuleks saada tehnoloogia- ja kliendikesksuse vastandamisest
Müügiedu mõjutegurid on:
Oskused 25%
Teadmised 13%
Hoiakud 48%
Muud tegurid 14%
Teenindaja, teenindus ja teenindamine
Teenindusühiskonnas omab tähtsust mitte see, kuidas üht või teist ametikohta või tööd nimetatakse, vaid see, millise iseloomuga tegevustega on tegemist. Tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Teenindustegevusi sisaldavad hotelli vastuvõtutöötaja ja toateenija, aga ka iga direktori, tegevjuhi, osakonnajuhataja, raamatupidaja, riigikogu liikme, peaministri, linnapea, riigiteenistuja, ametniku, õpetaja, politseiniku, meditsiiniõe, arsti, sotsiaaltöötaja, müüja, ettekandja, kelneri, nõustaja, ehitaja, maalri, elektriku, turvatöötaja, laohoidja jt töö. Kõigi nende töö olemus on suunatud teiste inimeste, aga ka kogu ühiskonna teenindamisele ning sisaldab lisaks teistele tähtsatele tegevustele ja toimingutele teenindustegevusi. Sellest vaatenurgast on nad kõik (kliendi)teenindajad. Sõna teenindus tundub kõige paremini sobivat liitena väljendamaks teenuse või ettevõtte tüüpi või teenuse saamise kohta, näiteks autoteenindus, teenindusettevõte või teeninduskeskus, samuti aga üldistavas kontekstis, näiteks teenindusmajandus, teeninduskultuur, teenindusprotsess, teenindus üldiselt jms. Sageli, eriti kõnepruugis kasutatakse seda ka teenindamise sünonüümina – no oli seal alles hea / halb teenindus. Tavaliselt on seejuures tegemist samuti üldistamise ja umbisikulisusega. Teenindusmõttekultuuri seisukohast on neil kahel mõistel – teenindus ja teenindamine küll oluline nüansivahe, kuid määravaks on siiski tegevuse sisu, mitte niivõrd see, kuidas üht või teist tegevust nimetatakse. Näiteks võib tuua kirikuõpetaja, kes teenib oma kogudust, õpetaja, kes lapsi kasvatades teenib kogu ühiskonda, või politseinikke, kes peavad oma kohuseks rahva ja riigi teenimist – sisuliselt on neil juhtudel samuti tegu teenindustegevustega. Kui mõistet teenindama seostati pikka aega vaid eraettevõttele omase kasumile orienteeritud tegevustega, on nüüdseks teenimisele ja teenindamisele tekkinud täiesti uus kultuuriline lähenemine, tähendades eelkõige hoolivust, sallivust ja orienteeritust teiste inimeste vajaduste ning soovide mõistmisele ja abistamisele nende rahuldamisel. Teenindamist on läbi aegade peetud väheväärikaks, -oluliseks ning madalalt tasustatavaks „mustaks” tööks. Viimastel aastetel on selline suhtumine muutumas – üha rohkem mõistetakse seda, etteenindamine eksisteerib igas ametis ja töös, iga inimene on igapäevaselt nii klient kui ka teenindaja ning neid rolle tuleb väärikalt täita. Teenindamisest sõtlub nii ettevõtte äriedu, riigi või organisatsiooni maine kui ka kõikide inimeste elukvaliteet. Teenindamine on muutunud heaolu ja edukuse võtmeteguriks. Teenindaja olla on uhke ja väärikas, mitte häbenemist vääriv! Juba ammu on kummutatud müüt, nagu poleks eestlane hea klienditeenindaja. Faktid näitavad vastupidist – paljud Eesti teenindajad on nö maailma parimad, aga paraku kohtab palju ka vastupidist – olematut, väga kehva ja kõikuvat (nii ja naa) teenindust. Igal inimesel on sünnipäraselt kaasa antud teatud erilised anded. Kindlasti olete kuulnud väljendit „ta on sündinud teenindaja”. See võib olla õige, nii nagu kellegi teise kohta võib öelda – ta on sündinud laulja, matemaatik või poliitik jne. Iga inimene saab, kui ta seda soovib, alati edasi arendada oma laulmise, matemaatika, poliitiku- ja teisi oskusi, samuti saab ta alati arendada ka oma teenindusmõttelaadi, -teadmisi ja -oskusi. Igaühest võib saada tippteenindaja või vähemalt hea teenindaja, tuleb vaid teadlikult õppida ja harjutada! See oleks väga mõistlik otsus, kuna kaasajal sõltub teeninduspädevustest nii isiklik konkurentsivõime, töörahulolu kui ka iga inimese enda elukvaliteet.
Klienditeeninduse moodustavad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks haridus- praktiseerimine- elukestev enesetäiendamine(õppimine).
Teenindus on enamat kui lihtsalt kliendiga tegelemine.Teenindamine ei ole riiulilt kauba ulatamine, lubamine, jaotamine või kättetoimetamine.
Teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu.
Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas teenindajapoolne isiklik faktor – teenindaja isikuomadused, hoiakud, suhtumine, oskused ja käitumine.
Teeninduse väärtustamine ühiskonnas tähendab tegelikult inimese väärtustamist, see on hüve, mille pakkumist ja kasutamist tuleb õppida.
Teenindusühiskonna mõiste kasutamine juhib tähelepanu sellele, et ühiskonnaelu ja edukust määrab mitte niivõrd tehnoloogia, kuivõrd suhted inimeste vahel, hoolivus ja valmisolek teiste inimeste teenindamiseks. Tähtsad on nii tehnoloogia kui inimsuhted. Üle tuleks saada tehnoloogia- ja kliendikesksuse vastandamisest
Müügiedu mõjutegurid on:
Oskused 25%
Teadmised 13%
Hoiakud 48%
Muud tegurid 14%
Teenindaja, teenindus ja teenindamine
Teenindusühiskonnas omab tähtsust mitte see, kuidas üht või teist ametikohta või tööd nimetatakse, vaid see, millise iseloomuga tegevustega on tegemist. Tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Teenindustegevusi sisaldavad hotelli vastuvõtutöötaja ja toateenija, aga ka iga direktori, tegevjuhi, osakonnajuhataja, raamatupidaja, riigikogu liikme, peaministri, linnapea, riigiteenistuja, ametniku, õpetaja, politseiniku, meditsiiniõe, arsti, sotsiaaltöötaja, müüja, ettekandja, kelneri, nõustaja, ehitaja, maalri, elektriku, turvatöötaja, laohoidja jt töö. Kõigi nende töö olemus on suunatud teiste inimeste, aga ka kogu ühiskonna teenindamisele ning sisaldab lisaks teistele tähtsatele tegevustele ja toimingutele teenindustegevusi. Sellest vaatenurgast on nad kõik (kliendi)teenindajad. Sõna teenindus tundub kõige paremini sobivat liitena väljendamaks teenuse või ettevõtte tüüpi või teenuse saamise kohta, näiteks autoteenindus, teenindusettevõte või teeninduskeskus, samuti aga üldistavas kontekstis, näiteks teenindusmajandus, teeninduskultuur, teenindusprotsess, teenindus üldiselt jms. Sageli, eriti kõnepruugis kasutatakse seda ka teenindamise sünonüümina – no oli seal alles hea / halb teenindus. Tavaliselt on seejuures tegemist samuti üldistamise ja umbisikulisusega. Teenindusmõttekultuuri seisukohast on neil kahel mõistel – teenindus ja teenindamine küll oluline nüansivahe, kuid määravaks on siiski tegevuse sisu, mitte niivõrd see, kuidas üht või teist tegevust nimetatakse. Näiteks võib tuua kirikuõpetaja, kes teenib oma kogudust, õpetaja, kes lapsi kasvatades teenib kogu ühiskonda, või politseinikke, kes peavad oma kohuseks rahva ja riigi teenimist – sisuliselt on neil juhtudel samuti tegu teenindustegevustega. Kui mõistet teenindama seostati pikka aega vaid eraettevõttele omase kasumile orienteeritud tegevustega, on nüüdseks teenimisele ja teenindamisele tekkinud täiesti uus kultuuriline lähenemine, tähendades eelkõige hoolivust, sallivust ja orienteeritust teiste inimeste vajaduste ning soovide mõistmisele ja abistamisele nende rahuldamisel. Teenindamist on läbi aegade peetud väheväärikaks, -oluliseks ning madalalt tasustatavaks „mustaks” tööks. Viimastel aastetel on selline suhtumine muutumas – üha rohkem mõistetakse seda, etteenindamine eksisteerib igas ametis ja töös, iga inimene on igapäevaselt nii klient kui ka teenindaja ning neid rolle tuleb väärikalt täita. Teenindamisest sõtlub nii ettevõtte äriedu, riigi või organisatsiooni maine kui ka kõikide inimeste elukvaliteet. Teenindamine on muutunud heaolu ja edukuse võtmeteguriks. Teenindaja olla on uhke ja väärikas, mitte häbenemist vääriv! Juba ammu on kummutatud müüt, nagu poleks eestlane hea klienditeenindaja. Faktid näitavad vastupidist – paljud Eesti teenindajad on nö maailma parimad, aga paraku kohtab palju ka vastupidist – olematut, väga kehva ja kõikuvat (nii ja naa) teenindust. Igal inimesel on sünnipäraselt kaasa antud teatud erilised anded. Kindlasti olete kuulnud väljendit „ta on sündinud teenindaja”. See võib olla õige, nii nagu kellegi teise kohta võib öelda – ta on sündinud laulja, matemaatik või poliitik jne. Iga inimene saab, kui ta seda soovib, alati edasi arendada oma laulmise, matemaatika, poliitiku- ja teisi oskusi, samuti saab ta alati arendada ka oma teenindusmõttelaadi, -teadmisi ja -oskusi. Igaühest võib saada tippteenindaja või vähemalt hea teenindaja, tuleb vaid teadlikult õppida ja harjutada! See oleks väga mõistlik otsus, kuna kaasajal sõltub teeninduspädevustest nii isiklik konkurentsivõime, töörahulolu kui ka iga inimese enda elukvaliteet.
